Paljud seotud osapoolte vahelised tehingud toimuvad tavapärase äritegevuse käigus ja turutingimustel. Taolised tehingud ei erine üldjuhul mitteseotud osapooltega tehtud tehingutest ei sisult ega vormilt.
Samas võib seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute olemus teatud olukordades tekitada väärkajastamise tavapärasest kõrgemat riski. Näiteks:
- seotud osapooled võivad tegutseda tavapärasest ulatuslikemate ja keerukamate suhete ning struktuuride kaudu, mistõttu tuvastamata vigade tekkimise tõenäosus kasvab;
- infosüsteemid võivad olla mittetulemuslikud majandusüksuse ja tema seotud osapoolte vaheliste tehingute ja olemasolevate saldode kindlakstegemisel või summeerimisel, mistõttu finantsaruannetesse tekivad vead;
- seotud osapoolte vahelised tehingud ei pruugi olla teostatud tavapärastel turutingimustel, näiteks seotud osapoolte vahelisi tehinguid võib teostada nii, et ei toimu rahalise tasu vahetamist ja/või tehingute hinnad on erinevad turuhindadest ning seetõttu võivad finantsandmed anda moonutatud informatsiooni.
Seega on infot tehingutest seotud osapooltega vaja eelkõige kahel põhjusel: ettevõttesiseselt sisekontrolli tõhususe kasvatamiseks (vigade tuvastamine) ning aruande lugejale tehingute mõju ulatuse avalikustamiseks (kuivõrd sõltuvad on finantsaruannetes esitatud näitajad tehingutest seotud osapooltega).
Kuna seotud osapooled ei ole teineteisest sõltumatud, kehtestatakse seetõttu mitmete finantsaruandluse raamistikega spetsiifilised arvestuse ja avalikustamise nõuded seotud osapoolte vaheliste suhete, tehingute ja saldode suhtes, võimaldamaks finantsaruannete kasutajatel mõista nende olemust ja tegelikku või võimalikku mõju finantsaruannetele.
Seotud osapoolte ning tehingute kohta esitatav informatsioon peab olema piisav võimaldamaks teha järeldusi, kas finantsaruanded saavutavad õiglase esituse ja ei ole eksitavad.
Lisaks on arusaamine majandusüksuse ning seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute kohta oluline võimalike pettuste riski hindamise seisukohast, kuna pettust on kergem teostada just seotud osapoolte kaudu.
Kes on seotud osapooled?
Seotud osapool defineeritakse üldjuhul rakendatavas finantsaruandluse raamistikus ning selleks on tavapäraselt:
- isik või muu majandusüksus, mis omab kas otseselt või kaudselt (ühe või mitme vahendaja kaudu) kontrolli või märkimisväärset mõju aruandva majandusüksuse üle;
- muu majandusüksus, mille üle aruandev majandusüksus omab kas otseselt või kaudselt kontrolli või märkimisväärset mõju või
- muu majandusüksus, mis on aruandva majandusüksusega ühise kontrolli all alljärgneva kaudu:
- ühine kontrolliv omanikering;
- omanikud, kes on lähemad pereliikmed või
- ühine võtmejuhtkond.
Riiklikult (see on riiklik, regionaalne või kohalik omavalitsus) ühise kontrolli all olevaid majandusüksusi ei peeta üldreeglina siiski seotuks, välja arvatud juhul, kui nad teostavad märkimisväärseid tehinguid või jagavad üksteisega märkimisväärses ulatuses ressursse.
Eesti hea raamatupidamise tava kohaselt loetakse pooli seotuks (RTJ 2.45) juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapoolte näideteks on (vt ka IAS 24.9-11):
- emaettevõte (ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud);
- tütarettevõtted;
- sidusettevõtted;
- teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (nt emaettevõtte ülejäänud tütarettevõtted);
- tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikutest omanikud, välja arvatud juhul, kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju ettevõtte ärilistele otsustele;
- eelmises punktis kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed (s.o pereliikmed, kelle puhul võib eeldada olulise mõju olemasolu; näiteks elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted.
Tulumaksuseaduse § 8 fikseerib isikud omavahel seotuks, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul (kuid mitte ainult) käsitletakse seotud isikutena järgmisi isikuid:
- abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;
- ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
- juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
- isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
- juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;
- isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;
- juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
- tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;
- isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (TuMS § 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
Seega on varasemalt maksuseadustes kasutusel olnud seotud osapoolte lõplik nimekiri asendatud avatud definitsiooniga ning üldistades võib väita, et raamatupidamislik käsitlus on mõneti “pehmem”.
Mis andmed peaks olema seotud osapoolte lisas (lisades) kajastatud?
RTJ 2.46-2.49 nõuavad, et raamatupidamise aastaaruande lisades tuleb avalikustada järgmine informatsioon seotud osapoolte ja nendega tehtud tehingute kohta:
- ettevõtet kontrolliva osapoole (nt emaettevõtte või enamusosalust omava isiku) nimetus,
- seotud osapooltega tehtud tehingute liik ja maht aasta jooksul,
- saldod seotud osapooltega bilansikuupäeva seisuga,
- seotud osapoolte vastu olevate nõuete allahindlused.
Informatsiooni seotud osapooltega tehtud tehingute kohta eraldi tuleb avalikustada vähemalt kõigi RTJ 2.45 loetletud seotud osapoolte rühmade lõikes. Konsolideeritud aruannetes ei ole vaja avalikustada konsolideerimise käigus elimineeritavaid tehinguid tütarettevõtetega.
Kas lisainfo esitamise nõuded on ühtsed või on seal erinevusi?
Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega, välja arvatud juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes ja/või eeskirjades.
Kas seotud osapoolte kohta käiva lisainformatsiooni avalikustamine on kohustuslik? Kas näiteks ka seotud isikule makstud isikliku sõiduauto kompensatsioon tuleb avalikustada?
Seotud osapoolte kohta lisainformatsiooni andmine on kohustuslik. Raamatupidamise seaduse § 4 (raamatupidamise korraldamise põhinõuded) kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud:
- korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
- dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
- kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
- koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
- säilitama raamatupidamise dokumente.
Mõeldav on lisainformatsiooni andmata jätmine vaid peamiselt kahel juhul:
- aruandeperioodil tehinguid seotud osapooltega ei olnud või
- tehingud seotud osapooltega omasid ebaolulist mõju.
Viimase variandi puhul tuleks kindlasti kriitiliselt analüüsida ka informatsiooni sisulist olulisust. Eriti just võimalike pettuste puhul võib summa olulisus osutuda teisejärguliseks. Seega, välja arvatud selgelt ebaoluliste tehingute puhul, soovitame nõutud informatsiooni asjakohaselt avalikustada.
Kas mingite seotud osapoolte andmete mittenäitamisega võivad kaasneda sanktsioonid? Kellelt ja millised?
Sanktsioonid sõltuvad sellest, kas ja kelle huve kahjustati. Nii näiteks võivad omanikke petnud või pettuses kaasaaidanud isikud pääseda vaid töölt vallandamisega.
Samas tuleb aru saada, et raamatupidamise ebakohase korraldamise eest võidakse karistada ka tõsisemalt.
Näiteks karistusseadustiku § 3811 raamatupidamise kohustuse rikkumine sätestab, et raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega… jne.
Ehkki praeguseks ei ole meie andmetel raamatupidamise ebakohase korraldamise eest kedagi süüdi mõistetud ja karistatud, on sellised võimalused seadusandluses olemas ning ei ole välistatud, et neid (lähi)tulevikus ka kasutatakse.
